Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb korrastada ehitisregistri andmed ehitiste osas. Ehitisregistri andmete korrastamiseks on seaduse kohaselt aega kuni 2020. aasta 1. jaanuarini.
Andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Eelnenust tulenevalt palume kõikidel elanikel kontrollida oma kinnistutel asuvate suuremate, kui 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamise seaduslik alus (ehitusluba, kasutusloa olemasolu) ja kas ehitis on ehitisregistris olemas või mitte (ehr.ee – sisestades kinnistu aadressi otsinguribale). Probleemi ilmnemisel palume ühendust võtta ehitusameti ehitusjärelevalve teenistusega vajalike juhiste saamiseks.
Ehitusamet alustab ka ise hoonete ehitisregistrisse kandmiseks kontrolli. Hoonete ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine:
Kontrollimisel lähtutakse korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja ehitise ehitamise õiguslik alus, ehitise ehitisealune pind, ehitise kasutamise otstarve, ehitise ehitamise aeg, vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave ning muud olulised asjaolud. Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist. Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Ehitiste kontrollimisel lähtutakse ehitise ehitamise ajast.
Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis:
Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule.
Kui eespoolnimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel. Ehitise ehitamise õiguspärasuse hindamisel arvestatakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 14 sätestatuga.
Ehitusseadustiku kehtivuse ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis:
Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust. Ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.
Ehitusseadustiku kehtivuse ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja § 12 sätestatud nõuetele. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.
Ehitusamet otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust, ehitise ehitamise aega, ehitise kasutamise otstarvet, kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu vajadus, teeb ehitusameti ehitusjärelevalve teenistus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
Allikas: Viimsi Vallavalitsus